Eesti Klubi

Eestluse kestmiseks ja edendamiseks

Leht 3 - 3

Tehtud! 20 aastaga suur osa eestlusest hävitatud!

Mati Väärtnõu

Täna tundub ketserlik olevat meenutada seda ülevat tunnet, mis valdas meid omariikluse taastamisel 90ndate alguses. Öölaulupeod, Balti kett- unustamatu õlatunne ja rahvuslik ühtsus. Tagasi saadud vabadus ja iseseisvus näis andvat rahvale uue elujõu. Paraku sellega kõik lõppes. Keegi ei osanud siis arvata, et juba 20 aastat hiljem peame tõdema: me ei ole osanud oma riiki valitseda ja oleme ise oma rahva hoopis hukule määranud. Selle asemel, et ehitada oma riiki üles, põgenesime kogu aeg mineviku varjude eest. Kogu meie teadlik riiklik poliitika toimus ainult ühel eesmärgil – kaugemale Venemaast. Selle sihi elluviimisel kadus kaine mõistus ja loogiline mõtlemine. Jäi ainult minevikuemotsioon. Selle tulemusena peame tõdema, et tänaseks on Venemaa eest kaitsmiseks ette võetud meetmed palju rängemate tagajärgedega kui ükskõik milline agressioon ida poolt seda saanuks või võinuks tekitada.

Jätka lugemist

Euroopa liit kontra talumehe tarkus

Autor: Valter Sääsk

Euroopa Liidu materjalidega tutvunud ja talumehe tarkust hindava inimesena ütlen kohe ära, et need ei ole võrdväärsed mõisted, nad ei ole isegi võrreldavad, veelgi enam, nad on sügavas vastuolus. Püüdes mingis vastuolus selgusele jõuda, peaksime mõlemale osapoolele andma võimaluse end argumenteerida.

Isegi vanad roomlased ütlesid: “Audietur et altera pars” – kuulake ära ka vastaspool! 

Jätka lugemist

Euroopa tont

Autor: Valter Sääsk

(Sõnavõtt Eesti Iseseisvuskongressil Paides 23.augustil 2003.a.)

“Üks tont käib ringi mööda Euroopat – kommunismitont!” Nõnda alustasid “Kommunistliku partei manifesti” kaks habemikku noormeest 1848.a. Marxi ja Engelsi manifestis olid esmakordselt välja kuulutatud peaaegu 150 aastat maailma hullutanud maagilised mõisted –  vabadus, võrdsus, vendlus! Nende sõnadega huulil tõusid barrikaadidele sajad tuhanded töölised üle kogu Euroopa ja revolutsioonidelaine põrmustas nii mõnegi pehkinud monarhia.

Kahtlemata aitasid 1848.a. revolutsioonid kaasa demokraatia arengule Euroopas, uut hoogu sai ametühinguliikumine ja töölise, kui peamise materiaalsete väärtuste looja roll tõusis mõõtmatult kogu ühiskonna silmis. Tundus, et ühiskond hakkab sest peale arenema harmooniliselt ja õiglaselt, kuid seda kahjuks ainult seni, kuni teatud rahvustunnusega rikkad ning mõjuvõimsad isikud ja grupeeringud otsustasid maailma arengu oma tahtele allutada. Milleks oodata, kuni riigid ja rahvad ise oma valikud teevad? Meie teame paremini, mis neile hea on ja aitame kiiremini helge homse kätte toimetada.

Jätka lugemist

Tagasipöördumine lätete juurde

Autor: Valter Sääsk

(Sõnavõtt ERARE näituse avamisel Toompea lossis 10. juunil 2009.a.)

Palju aastaid tagasi, veel päris noore mehena, siis kui ma hakkasin sügavamat huvi tundma ühiskonnateaduste ja riigijuhtimise probleemide vastu, sattus mulle kätte Niccolo Machiavelli monumentaalne teos „Il principe“, õigemini selle ingliskeelne tõlge „The Empire“. Kuna selle tõlkeid eesti või vene keelde tol ajal ei leidunud (vist ei ole neid seniajani!), püüdsin seda siis pureda inglise keeles. Muide, Machiavelli raamatut soovitaksin ma lugeda kõigil neil, kes iseend manipuleerides, partei-lojaalsena karjääri tehes või lihtsalt õigel ajal õiges kohas olles on sattunud riigitüüri juurde, et nad veidikenegi hakkaksid aru saama sellest, millega nad iga päev tegelevad…

Jätka lugemist

Universumi ja kodanikuühiskonna ühtsusest

Autor: Valter Sääsk

Inimkonna kogu teadaoleva ja ka meie eest kiivalt varjatava ajaloo kestel on inimeste kujutlusvõimet ärevil hoidnud universumi ja mõistusega elu tekke müsteeriumid. Astronoomid ja füüsikud, matemaatikud ja filosoofid ning paljude teiste teadusharude helgemad pead on piike murdnud oma versioone kaitstes ja nende eest võideldes.

Viimasel ajal on enamik teadlasi siiski saavutanud üksmeele selles, et universum koosnevat lugematust hulgast suurtest (galaktikad ja tähesüsteemid, planeedid ja muud suuremad ning väiksemad taevakehad) ja väikestest (füüsiline aines kogu oma mitmekesisuses aatomite ja selle koostisosadeni välja) aineosakestest, st. mateeriast. Universum ise aga aeg-ajalt kokku tõmbudes ja seejärel jälle „Suure Pauguga“ laiali paiskudes sündivat ikka ja jälle uuesti. Sõjakas materialism on suutnud ka universumi muuta suurte ja väikeste asjade konglomeraadiks, elutuks asjaks, mis alluvat ainult gravitatsiooni seadustele.

Jätka lugemist

Silmamoondamise meistriklass

Autor: Malle Salupere

Eesti iive olevat tõusule pööranud. Kui selgus, et viis hinge on ikka puudu, võeti teema päevakorrast maha ja hakati promoma kodusünnitusi (kokkuhoid haigekassale?). Tegelikult pole valitsus mitte sündivust suurendanud, vaid pensionäre tervislikult elama sundides surevust vähendanud. Muidugi, iibenäitajaid saab ka nii parandada, iseasi, kui jätkusuutlik on elu riigis, kus viimasel ajal lapsi sünnib aastas vähem, kui on rahvastikus 85- aastaseid ja vanemaid.

Ametlik poliitika, nagu kirjutas 1000-kroonise lapsetoetuse eestvõitleja Aino Järvesoo oma viimases pöördumises poliitikute poole veebruaris 2003, soodustab rahvuslikku autogenotsiidi ehk vaikset väljasuremist.

Jätka lugemist

Eesti Klubi esseekonkursi tulemused

Noorte esseekonkurss “Kuidas olla eestlane 21. sajandil” andis üle ootuste hea tulemuse. Konkursile laekus 183 tööd.

Kuna heatasemelisi töid oli palju, otsustas žürii koosseisus Lehte Hainsalu, Ingrid Rüütel, Hando Runnel, Avo-Rein Tereping, Leelo Tungal, Reet Vääri kasutada konkursi juhendis antud võimalust  auhinnafond ümber jagada ning anda välja rohkem auhindu, vähendades preemiasummasid. Kui konkursside puhul jäetakse tihti I auhind välja andmata vastava tasemega tööde puudumise tõttu, siis seekord leiti igas vanuserühmas ka mitu esikohta väärivat tööd.

Jätka lugemist

Esseevõistlus “Kuidas olla eestlane 21. sajandil”

Eesti Klubi  kuulutab välja noorte esseevõistluse “ Kuidas olla eestlane 21. sajandil”.

Võistlusega tahame innustada laste ja noorte soovi elada omal kodumaal ausa, edasipüüdliku ning ühiskondlikult aktiivse inimese ja kodanikuna. Me soovime innustada kõiki asjalikke ja teotahtelisi noori hindama oma kodumaad, emakeelt ja muid rahvuslikke väärtusi, väärtustama haridust ja kultuuri, olema ausad, perekesksed ning missioonitundelised kodanikud.

Jätka lugemist

Page 3 of 3

Eesti Klubi