Eesti Klubi

Eestluse kestmiseks ja edendamiseks

Ametikirjavahetuse meelespea anabasis

Jaak Uibu, D.Sc                                                                                                                            Riigikogu 13. koosseisu  Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant

Postimees kirjutas kolm aastat tagasi: „Millist bürokraatlikku kadalippu peab läbima, et riigiteenistujatele mõeldud ametikirjavahetuse heatava meelespead võetaks lõpuks vastu“

Nimelt koostasime koos ametiisikutega Riigikogust, Riigikantseleist, kõikidest ministeeriumidest ja Tartu Ülikoolist, lisaks palju asjahuvilisi, kaheleheküljelise Ametikirjavahetuse meelespea, mis on Toompea Haridusseminari algatus ametikirjavahetuse muutmiseks sisukamaks, hoolivamaks ja operatiivsemaks. Seejuures pakkus rõõmu ametnike kaasatulek selle tööga. Meelespea on leitav googeldamisel Eesti Klubi portaalis.

Adresseerisime meelespea peaminister Jüri Ratasele, riigisekretär Heiki Loodile ja peaministri büroo juhatajale Tanel Kiigele avaldamiseks Riigikantselei veebilehel, sest seal oli ju üleskutse „Tule ja räägi kaasa“. Tuli aga tagasilöök, millest kirjutasin Postimehe võrguversioonis: https://arvamus.postimees.ee/4227983/jaak-uibu-vastutamatuse-hierarhia-meie-riigiteenistujate-seas

Lühidalt, Riigikantselei ametnik teatas minu artiklit kommenteerides, et hea asjaajamistava kohaselt ei saa ükski riigiametnik asuda täitma teise riigiasutuse ülesandeid, mistõttu minu taotlus edastati majandus- ja kommunikatsiooniminis-teeriumile. Selle ametnik teatas, et Meelespea jõudmine valitsusportaali pole välistatud.

Kolm aasta on möödunud kui linnulennul. Heiki Loot on tõusnud riigikohtunikuks, Tanel Kiik sotsiaalministriks, vaid Jüri Ratas püsib opositsiooni pahameeleks kindlalt riigitüüril. Tundsin, et aeg on pöörduda uue riigisekretäri Taimar Perekopi poole uute faktidega kirjakultuuri teemal. Kirjutasin talle 12.jaanuaril 2020:

„Küllap ei ole Teid asjasse pühendatud, mis puudutab minu pikaajalisi pöördumisi valitsusasutuste poole ja kogemusi nende ebarahuldavast kirjakultuurist. Püüdsin sellest mõningase ülevaate anda 09.12.2019 Teile saadetud kirjas, millele vastuse sain 10.01.2020 kui seda Riigikantseleist nõudlesin. Õieti ei olegi see vastus minu kirjale, vaid minu teavitamine kirja edasisaatmisest ühele asja eest vastutavale ministeeriumile. Riigikantselei „omaosalust“ selles nagu ei oleks, teema Riigikantseleid nagu ei puudutaks, nagu siin oleks kõik korrektne ja korras. Et see päris nii ei ole, seda allpool käsitlengi tuginedes „Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse“ sätetele. Toon näiteid viimastest kuudest:

  1. MSVS ei järgitud: Riigikantseleist saadeti minu kiri edasi alles kuu aja pärast, mitte viie päeva pärast ja jäeti mind seaduses sätestatud ajal teavitamata. Ei suuda ette kujutada, et kirja edasisaatmiseks kulus tervelt kuu aega. Sisuline vastus Riigikantseleist ja tema rollist kirjakultuuris on saamata. Kirja tekst lubab kinnitada, et Riigikantselei pädevusse kirjakultuur nagu ei kuulugi. Meenutan, et märgukirjadele mittevastamine on Euroopa hea haldustava rikkumine.
  2. MSVS ei järgitud: Vastamata on minu kiri Peaminister Jüri Ratasele ja Teile 22. novembrist 2019 argumentidest maaeluminister Mart Järviku vallandamise vastu. Järvik oli esimene maaeluminister, kes soostus Eesti rahvastikutaaste regionaalprogrammi käivitama.
  3. MSVS ei järgitud: Vastamata on minu kiri Peaministrile Riigikantseleisse 24.oktoobrist 2019, kus palusin Peaministri sekkumist, et sündimus lisataks rahvastiku tervise arengukavasse. [Lühendan mõneti siinkohal, aga kui keegi tahab teada kogu teksti, siis see on saadaval Riigikogu avalikus dokumendiregistris 13. jaanuari 2020 kande all https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/31a13707-b086-48da-9587-9129d327584d . Sündimuse teema aktuaalsust rõhutavad Statistikaameti värsked andmed, mille kohaselt aastal 2019 sündis ligi nelisada last vähem kui 2018, hoolimata ministrite poolt elanikkonnale antud julgustavatest suunistest. Ilmselt ei ole lubadustel piisavat katet ].
  4. Poolametlikus kirjavahetuses on mulle sotsiaalministeeriumist teatatud, et minu soov rahuldatakse, kuid miks selle kuulda võtmiseks oli vaja pooleaastast kirjavahetust erinevate võimutasandite vahel? Kas peate niisugust asjade käiku normaalseks? Asi puudutab ka Riigikantseleid, mille eesmärk Põhimääruse järgi on aidata tagada head riigivalitsemist. Kui ilmselge vajaduse sisseviimiseks kulus minul kui teadusdoktoril ja endisel Eesti peasanitaararstil ja tervishoiuministri asetäitjal pool aastat, siis mida suudaks Eesti tingimustes üks tavakodanik, kellel ometi on piisavalt mõtteid Eesti elu ratsionaalseks korraldamiseks!? Kui tegemist pole riigi toimimist pidurdava ebarahuldava kirjakultuuriga, siis kuidas Teie olukorda kvalifitseerite? Kas kaasamine ja osalemine Riigikantselei portaalis on vaid õngekonks lihtsameelsetele!
  5. Pöördun probleemiga Teie poole ka kui Riigikantselei endine töötaja. Minu tegevuse kohta Riigikantseleis on Rahvusraamatukogu digaris talletatud „Avaliku sektori ettepanekud ja arvamused Eesti Vabariigi rahvastikupoliitika aluste koostamiseks: aruanne Riigikantselei töövõtulepingu nr. 02-17 24.01.03 raames teostatud küsitluse tulemustest“. Et see töö pole aktuaalsust kaotanud, sellest kõnetab aruande allalaadimise arv – kaugelt üle 600 korra, mis on veelgi kasvamas.

Tean, et Teil on piisavalt hoobasid kahetsusväärsae olukorra muutmiseks. Teile allub tippjuhtide kompetentsikeskus, kes saaks korraldada koolitusi nii majasiseselt kui teiste asutuse kaasamisega. See töökultuur, mis on loodud Riigikantseleis, levib paratamatult teistessegi valitsusasutustesse nii heas kui halvas. Võib olla isegi Presidendi Kantseleisse, kus minu märgukirjadele vastatakse vaid kaanoniga „Täname Teid hea ettepaneku eest, mida President saab rakendada oma edaspidises tegevuses“.

Sellest teavitasime „Ametikirjavahetuse meelespeas“ juba 2017. aastal, aga midagi pole muutunud. Vaja on t a a s t a d a Riigikantselei varasem vastutus ja kompetentsus ametikirjavahetuse osas. On naeruväärne, kui Riigikantselei peab nõu küsima dokumendihaldusnõukogult, nagu juhtus minu 09.12.2019 kirjaga“.

Head mõttekaaslased!

Eesti Klubi

Patroon president Arnold Rüütel

Klubi president Andro Roos

Ametikirjavahetuse meelespea

Jaak Uibu D.Sc., Ph.D. jaak.uibu@mail.ee Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant

Ametikirja mõistet Eesti seadusandlus ei kasuta ega sätesta. Ometi ametikirja kui kommunikatsioonivahendi ja riigijuhtimise hoova osatähtsus pole digiajastul sugugi vähenenud.

Ametikiri peegeldab poliitikute ja ametnike oskust (või saamatust) riigijuhtimise ükskõik millises valdkonnas. Nõuete paljususes (eeskirju vähemalt üle kümne) on oht unustada primaarne.

Jätka lugemist

Kas põrgukatla alla ikka peab tuli jääma?

Üks veski seisab vete pääl
ja veskitööd ei tehta sääl…
Hando Runnel

Energeetikute ringkondades kütab kirgi uue elektrimajanduse arengukava koostamine elektrituruseaduse võimalike muudatuste valguses. Valdkonna esindajad püüavad teineteisele ja poliitikutele tõestada, et just nende tootmisviisid on tarbijatele odavamad ja tagavad Eestile energeetilise julgeoleku ja sõltumatuse.

Jätka lugemist

Dialoogid Riigikogu liikmetega rahvastikukriisist III

Kolmas kiri
Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar

Lugesin Oxfordi teadlaste uuringute viimastest tulemustest, et aju prefrontaalses osas, näo poolt vaadates kulmude taga, asuvad väikesed ümmargused moodustised, milliste funktsioon seostub südametunnistusega – võimega vahet teha hea ja halva vahel. Ilmselt on sel avastusel suur tulevik – osutub võimalikuks ammu enne valimisi kindlaks teha südametunnistuse olemasolu ja seega ennetada vääritute sattumine esinduskogusse. Seni, kuni avanevad sellised perspektiivid peame läbi ajama südametunnistuse uurimisel käepäraste vahenditega – märgukirjade saatmisega.

Jätka lugemist

Dialoogid Riigikogu liikmetega rahvastikukriisist II

Teine kiri
Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar

Oleme saanud Riigikogu liikmeilt vastuskirju, mis meie tuju ja enesetunnet oluliselt tõstavad. Ühtlasi ka ajendavad dialooge jätkama nendega, kes oma küünalt vaka all hoiavad. Või ei tihka vastata, sest ei tea ju, kuhu on ämber valmis seatud. Mittevastajad moodustavad Riigikogu absoluutse enamuse.

Jätka lugemist

Dialoogid Riigikogu liikmetega rahvastikukriisist

Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar

Ettekanne „Rahvastikukriisi kujunemine Eestis, selle tunnustamine ja meetmed kriisist ülesaamiseks“ (avaldatud netilehes EWR ja Eesti Iseseisvuspartei netiportaalis) leidis mõistva vastuvõtu Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis Tartu Ülikooli aastapäeva aktusel 2. dets.2014.

Jätka lugemist

Rahvastikukriisi kujunemine Eestis, selle tunnustamine ja meetmed kriisist ülesaamiseks

Jaak Uibu, D.Sc., Ph.D., Toompea Haridusseminar

Ettekanne Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis Tartu Ülikooli aastapäeva aktusel 2.12.2014.


Austatud eestlased Rootsis! Tänan Taevast ja Teid, et võin täna seista Teie ees ettekandega!

Minu seisukoha Tartu Ülikooli osast Eesti ajaloos on aidanud formuleerida Walter Rand, kes 35 aasta tagasi Tartu Ülikooli aastapäeval NY Eesti Majas ütles:

„Kui Eestimaa pinnale, saatuse tahtel, poleks rajatud ühtegi ülikooli kuni käesoleva sajandini, siis poleks meil eesti kultuuri sellel tasemel nagu nüüd, poleks me võimelised olnud rajama Eesti Vabariiki.“

Jätka lugemist

Mõõt sai täis

Autor: Ülo Vooglaid

Inimestel on kombeks oodata ja kannatada, loota ja uskuda, et oli mis oli, aga küllap läheb elu varsti jälle paremaks. Inimesed kannatavad, kui nad usuvad, et juhtkond on aus, arukas, töökas ja usaldusväärne. Inimesed sisendavad endale ja teistele, et elu, eriti igasugune üleminek, on väga keeruline ja ei taha tunnistada, et mõni üleminek võib osutuda altminekuks. Inimestel on mitte ainult unistused ja lootused, vaid ka mõõt ja piir. Kui katkeb usk ja usaldus, siis võib katkeda ka kannatus.

Praktika näitab, et ühiskonnas saab mingi aja väga paljusid petta. Teame ka seda, et petta ei saa kõiki kogu aeg.

Jätka lugemist

Eesti Klubi presidendi aastalõpupöördumine 2012

Austatud klubikaaslased,

Kätte on jõudnud aasta viimane päev. Enne kui vahetub aasta, heitkem pilk tagasi. Kas me tegime kõik, mis plaanitud või kas jõudsime üldse kuhugi. Aastat alustasin optimistlikult lootes, et jõuame viia klubi tegevuse maakondadesse ja iga ettekandekoosolekuga lähemale sammukese Eestluse Elujõu uue kongressi ettevalmistamises. Paraku sündmused Eestis vaheldusid kiiremini kui oodata oskasime ja tuleb tunnistada, et pigem vaatasime rongi tagatulesid.

Jätka lugemist

Page 1 of 3

Eesti Klubi