Kallid sõbrad,
Oleme siin, et väljendada oma rahulolematust tänase poliitika vedajate suhtes. Elamisloaskandaal, Euroopa Stabiilsusmehhanismi ilma põhiseadusliku analüüsita heakskiitmine, ACTA lepinguga seonduv, põllumajandusministri otsesõnu valetamine riigikogule ja mitte ainult see, viitab selgelt praeguse valitsuse ebakompetentsusele.

Valitsuse tribüünilt kuuleme ainult seda kui hästi on Eestit juhitud ja seejärel tõdemust, et õpetajate palkade tõusuks riigil raha ei ole. Küll aga näib meil olevat raha Euroopa Stabiilsusmehhanismis osalemise jaoks, milles osalemiseks on valitsus valmis ilma pikema aruteluta välja käima esialgselt 30 miljonit eurot aastas, kokku 149 miljonit eurot 5 aasta jooksul, rääkimata mitmesaja miljoni euro suurusest juba väljaantud garantiist Kreekale või kavandatavatest miljonitest eurodest DASA-le.

Siiani ei ole valitsus astunud sammugi tõkestamaks sadade miljonite maksustamata eurode väljavoolu läbi levinud JOKK skeemi ehk läbi laenuandmise välismaiste emafirmade kukrusse.

Tahtsin rääkida ka sellest, et valitsuse ignorantsus on nakatanud Eesti pädevaid organeid, kes siiani ei ole suutnud anda hinnangut Euroopa Stabiilsusmehhanismi legaalsusele Eesti riigi põhiseaduse valguses. Olukord on ohtlik Eesti riigile seetõttu, et sellistele lepingutele tuleb anda hinnang enne riigikogus kinnitamist, sest tagantjärgi tarkus ei anna meile võimalust juba allakirjutatud lepingu tühistamiseks.

Kuid mul on hea meel tõdeda, et meie riigis on veel inimesi, kes ei hiili oma kohustuste täitmisest kõrvale. Hommikustest uudistest kuulsime, et õiguskantsler saatis täna riigikohtule taotluse tunnistada Brüsselis 02.02.2012 alla kirjutatud, kuid riigikogu poolt veel ratifitseerimata Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu säte, mis näeb ette võimaluse võtta riikidele finantsabi andmise otsuseid vastu asutamislepingu osalisriikide 85 protsendilise häälteenamusega, põhiseadusega vastuolus olevaks. See annab lootust, et me ei ole üksi oma võitluses.

Samas toimus sellel nädalavahetusel Taanis, Kopenhaagenis, Euroopa Liidu välisministrite mitteametlik kohtumine, kus Saksa välisminister tegi ettepaneku alustada kõnelusi Euroopa Liidule põhiseaduse koostamise üle. See tähendab otsesõnu Euroopa Ühendriikide loomist. Arvestades meie peaministri praktikat, mitte pidada rahvaga dialoogi, oleme reaalse võimaluse ees, et me kaotame oma riikliku iseseisvuse, ilma, et seda meie käest küsitaks.

Seega on tänase Eesti valitsuse praktika oma rahva arvamust mitte küsida ega sellega arvestada saamas Eesti Vabariigile oluliseks julgeolekuriskiks.

Sõbrad,

meil on ainult üks maa, mida me saame pidada enda koduks. See on Eestimaa. Me ei luba seda maha müüa ega kellelgi kahtluse alla seada Eesti riigi õigust eksisteerida suveräänse ja iseseisva riigina. Vanavanemate Eesti riigi loomiseks toodud ohvrite nimel on meil kohustus muuta Eesti riik ja rahvas elujõuliseks. Paljudel meist on küsimus, kuidas seda teha. Siin on vastus.

Esiteks tuleb loobuda senisest harjumusest kummardada kellegi suunas. Me vajame eesti-keskset poliitikat, milles loeb ainult see, mis tagab meie rahva elujõu. Me peame välja selgitama, mis on see ühisosa, mille üle me läbirääkimisi ei pea ja mida me sirge seljaga oleme valmis kaitsma vajadusel nii Moskvas, Brüsselis kui Washingtonis.

Teiseks on meile eluliselt oluline rahvusliku kapitali kasvatamine. Nii vaimses kui materiaalses võtmes. Ilma kaaskodanikest hooliva ühiskonnamudeli tekketa ei ole meil tulevikku! Me peame maast madalast kasvatama oma inimestes kõlbelisi väärtuseid. Võtmesõnaks saagu vastutus.

Meie rahvusliku majanduse nurgakiviks ja üldise jõukuse tekkeks on Eesti-sugusele väikeriigile ainuvõimalik lahendus: ühistuline majandus, mis annab võimaluse kasvatada erakapitali tootjatel. Nendel – kes reaalselt loovad oma tööga riigis lisaväärtust, mitte ei jaga seda ümber nagu suurem osa tänasest Eesti majandusest.

Kolmandaks peame me ümber vaatama oma senised arusaamad Eesti rahva, kultuuri ja keele kaitsest. Aafrika ninasarvikuid ka kaitstakse, millegipärast on nad jätkuvalt punases raamatus. Kaitsmine on üldjuhul passiivne tegevus, mis iseenesest veel ei pane alust edukale arengule. Seepärast peab meie kogu jõud olema suunatud elujõulise Eesti ühiskonna loomisele, mille võtmesõnaks on hoolivus kaasinimestest, mitte lihtsalt kaitsmisele. Elujõuline ühiskond ise tagab automaatselt ka rahva, kultuuri ja keele kaitse. Elujõuline ühiskond on suuteline taastuma ka siis kui seda tabavad suured õnnetused. Elujõuline ühiskond annab meile võimaluse elada väärikalt ja miks mitte ka kunagi võimaluse tõusta suurrahvaste hulka.

Toodud põhitõdesid Eesti arenguks saab rakendada igal ajal. Ka täna. Selleks peab Eesti riigi juhtkond andma endale aru senise poliitika jätkusuutmatusest. Kas jätkusuutmatust on tõesti ainult näha väljast poolt või saame loota ka valitsuse tahtele seda näha?!

Riigi juhtimine ei ole mingi spordivõistlus, kus iga hinna eest peab oma meeskonnaga esimesel kohal püsima, vaid riigijuhtimisest sõltub meie kõikide edasine käekäik. Kui tänane valitsus ei ole võimeline aru saama riigi ees olevatest ülesannetest, mis tagaksid jätkuvalt riigi suveräänsuse ja iseseisvuse, siis tuleb leida endas riigimehelikkus ja tagasi astuda. Muud võimalust ei ole.

Suveräänse ja iseseisva Eesti nimel elagu hooliv ja elujõuline Eesti riik!