Hr Märt Rask
Esimees
Riigikohus
Lossi 17
50093 TARTU
Teie 22.03.2012 nr 4-3-20-12 kirjas palutakse arvamust Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikkel 4 lõike 4 põhiseaduspärasuse kohta (Põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 3-4-1-6-12)
1. Õiguskantsler pöördus 12. märtsil 2012 Riigikohtusse taotlusega tunnistada Brüsselis 2. veebruaril 2012 alla kirjutatud Euroopa Stabiilsusmehhanismi asutamislepingu (ESMAL) artikli 4 lõige 4 vastuolus olevaks põhiseaduse § 1 lõikest 1 ja §-st 10 tuleneva parlamentaarse demokraatia põhimõttega ning põhiseaduse §65 punktiga 10 ja §-ga 115.
Õiguskantsleri hinnangul on ESMAL välisleping ega ole osaks Euroopa Liidu õigusest ning seega on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJVS) § 6 lõike 1 punkti 4 alusel vaidlustatav. Õiguskantsler leiab, et ESMAL artikli 4 lõikega 4 kaasnev kasu euroala finantsstabiilsusele ei kaalu üles parlamentaarse demokraatia ja parlamendireservatsiooni põhimõtete ning Riigikogu eelarvepädevuse väga intensiivset riivet.
2. Eesti Klubi toetab õiguskantsleri hinnangut ESMAL lepingu osas, leides, et sellega tuleb nõustuda.
3. Lisaks tuleks arvesse võtta ka järgnevaid seonduvaid olulisi asjaolusid ESMAL lepinguga. ESMAL lepingu tingis eelkõige rahakriis Kreekas, aga ka probleemne olukord Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Iirimaal. Võlg ei ole tekkinud üleöö, vaid eelkõige Euroliidu juhtriikide pankade pikaajalise vastutustundetu laenamise tagajärjel. Teadaolevaid kriisi
ilminguid on eiratud Euroliidu juhtriikide poolt mitmeid aastaid. Puudub selgus, millisel põhjusel või eesmärgil seda on tehtud.
4. Samas on Euroopa Liidu poliitikud ja kõrged ametnikud teinud väga selgeid viiteid plaanile kujundada föderaalset Euroopat Saksamaa eeskujul. Nii on näiteks Saksamaa liidukantsler Merkel ütelnud Leipzigis partei kongressil 2011 novembris: “The challenge of our generation is to finish what we started in Europe, and that is to bring about, step by step, a political union1“. Eeltoodud ja paljud teised analoogsed arvamused ei jäta kahtlust, et vähemalt osade Euroopa
Liidu kõrgete poliitikute ja ametnike eesmärk on ühtse Euroopa liitriigi kujundamine. ESMAL leping võib olla üheks instrumendiks selle eesmärgini jõudmisel. 19. aprillil 2012 Pärnu Finantskonverentsil Euroopa tuntud mõttekoja EPC (European Policy Centre) peaökonomist Fabian Zuleeg ütles muuhulgas: „Peame liikuma föderaalse Euroopa poole, kus on euroopa-ülene valitsus, mis saab teha üldisi poliitilisi otsuseid, mida riigid peaksid rakendama2“. Eesti Klubi on seisukohal, et Eesti Vabariigi põhiseaduse tänane olemus keelab selliseid samme toetamast, ilma vastavasisulise rahvahääletuseta kooskõlas PSTS § 3.
5. Täiendavalt selgus 18. aprillil 2012 toimunud TLÜ Õigusakadeemia seminaril, et EV Rahandusministeerium on allkirjastanud lepingu 1,3 miljardi euro suuruse kogukohustusega, mille riski ja tagajärgede analüüsi ei ole üldsegi tehtud. RM fiskaalpoliitika osakonna juhataja, Andrus Säälik, leidis ESMAL lepingut tutvustades, et finantsrisk Eesti riigile on väga väike, kuid küsimusele milline analüüs, millal ja kelle poolt on tehtud riski ja riski realiseerumise tagajärgede hindamiseks, ettekandja vastata ei osanud. Kõrgendatud riskist annab tunnistust EPC peaökonomisti Fabian Zuleeg´i ütlus: “Arvan, et oleksime tulemüüri pidanud tegema vähemalt triljoni euro suuruseks [praegu 700 miljardit], aga praegu jääb ainult loota, et see on piisavalt suur” (viide 2), sama on leidnud OECD3. Eesti Klubi leiab, et riskianalüüsi tegematajätmine on ülimalt vastutustundetu riigiasutuse poolt, et mitte öelda kuritegelik. Isegi väikese riski juures on väga olulise eelarvelise kohustusega seotud tehingu puhul vajalik analüüs.
6. Eesti Klubi rõhutab, et lisaks kõigele eeltoodule tuleb arvestada ka Eesti Vabariigi väikese rahvaarvuga. Riigivalitsemise mastaapsete vigade korral on möödapääsmatu olukord, kus olulisel määral kannatab rahvaarv.
7. Eeltoodust lähtuvalt on Eesti Klubi kokkuvõtval seisukohal: Rahvusvahelisi lepinguid, millega võetakse riigile tulevikukohustusi, tuleb hoolega kaaluda mitte ainult juriidilistest aspektidest, vaid ka sellest, et nende lepingute eesmärgid oleksid selged ja ühetaoliselt arusaadavad. Meie riigi väikese rahvaarvu tõttu võib iga väiksemgi läbikaalumata rahvusvaheline kohustus kaasa tuua olulise demograafilise muudatuse. Seega ei saa ega tohi allkirjastada ega ratifitseerida lepinguid, mille eesmärgid ei ole selged ega tagajärjed teada. Lepingueelne riski ja võimalike tagajärgede analüüs peab olema elementaarne eeldus igasuguse olulise mõjuga rahvusvahelise lepingu allkirjastamiseks. Igasugune liikumine föderaalse Euroopa suunas nõuab vastavasisulist rahvahääletust kooskõlas PSTS § 3.
Mati Väärtnõu
Eesti Klubi president
Eesti Klubi on aateline mittetulundusühing, mis on asutatud 2003. aastal. Eesti Klubi põhiülesanne on kaasa aidata eestluse kestmisele ja edendamisele rahvusriigina. Eesti Klubisse kuuluvad tuntud Eesti ühiskonna-, teadus- ja majandustegelased.
Kommenteerimine on suletud.