Üks veski seisab vete pääl
ja veskitööd ei tehta sääl…
Hando Runnel

Energeetikute ringkondades kütab kirgi uue elektrimajanduse arengukava koostamine elektrituruseaduse võimalike muudatuste valguses. Valdkonna esindajad püüavad teineteisele ja poliitikutele tõestada, et just nende tootmisviisid on tarbijatele odavamad ja tagavad Eestile energeetilise julgeoleku ja sõltumatuse.

Õpetatud pead on meedias esitanud hulgaliselt teemakohaseid fakte ja seisukohti, mis peaksid andma tavakodanikule piisava ülevaate Eesti energiamajanduse kõikvõimalikest arengusuundadest. Isegi Riigikontroll on lõpuks asunud üheselt mõistetavatele seisukohtadele ja tõdenud, et… praegune elektrienergia tootmine ei ole tõhus ega arenemisvõimeline ning vajab põhjalikku ümberhindamist. Öeldu põhjal tuleb küsida, mida selline tõdemus sisuliselt tähendab.

Uurisin ametlikult avaldatud andmeid ja otsustasin nähtut jagada inimestega, kes saavad iga kuu elektriarveid ning kes on huvitatud, et täna laes rippuv lamp annaks valgust ka aastate pärast.

Juba 2006. aastal ütles Raivo Vilu, Tallinna tehnikaülikooli biotehnoloogia õppetoolist, et meie elektritootmissüsteemi kogu-efektiivsus on 15%, millele lisandub energia raiskamine tööstuses ja olmes. Markantseima näite raiskamisest saame siis, kui arvestame, et põlevkivielektrijaamad kütavad Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõge, kasutades tekkinud soojuse ärajuhtimiseks koguni viiendikku kogu voolatava vee hulgast. Avatud turu tingimustes maksame selle maksumaksjatena kenasti kinni meie.

Kontsernisiseselt müüb Eesti Energia tütarfirma põlevkivi Eesti Energiale kuuluvatele elektrijaamadele dumpinghinnaga, minnes sellega otsesesse vastuollu mitmete seadustega, mis peaksid kehtima kõikidele äriühingutele hoolimata nende kuuluvusest.

Akadeemik Anto Raukas näitas, et tänane põlevkivielektri omahind ei sisalda kapitalikulusid, mida normaalne hinnakujundus eeldaks. Tema arvutuste kohaselt peaks põlevkivielektri omahind olema täna vahemikus 130-160€/MWh ja seda tingimustes, kus kontsernisiseselt müüakse põlevkivi alla turuhinna ning kateldesse topitakse lisaks põlevkivile nn. taastuvatest allikatest saadud tooret ehk puitu. Samas 1 MWh elektrienergia müügihind börsil on akadeemik Anto Raukase hinnaskaalal keskmiselt 52€/MWh. Mida järeldame? Järeldame, et põlevkivielektri omahind muutub automaatselt oluliselt kõrgemaks, kui EE elektrijaamad peaksid ostma põlevkivi ausalt turuhinnaga; ka saastetasud suureneksid märgatavalt.

Riigikontrolli andmetel maksis tarbija puidu ja põlevkivi koostootmise eest Eesti Energiale 51,1 miljonit eurot „toetust“. See summa oli jagatud meie kõikide elektriarvetele taastuvenergia (!!!) tasu reale – 6% elektriarvest.

Samas võib võrdluseks tuua tuulest toodetud elektri kahekümne aasta keskmise omahinna, mis sisaldab juba kõiki kulusid – see ei ületa tänastes hindades 40 eurot ühe toodetud MWh kohta. Tänase hinna all pean silmas eelkõige suhet teistesse hindadesse, oli ju 30 aastat tagasi inseneri kuupalk tänases vääringus kõigest 1 (üks!) euro.

Nagu näete, hoitakse põlevkivielektri hind kunstlikult madalal. Vabaturu ja võrdsete konkurentsitingimuste korral viib mingi toote pidev alla turuhinna müümine ettevõtte varem või hiljem pankrotti, kui seda tegevust ei kompenseeritaks teistest allikatest. Kes on siis see hea halli habemega vanake, kes astub igal aastal suure rahakotiga Eesti Energia uksest sisse, katab oskuslikult kahjud ja sedavõrd efektiivselt, et kontserni majandusaasta aruande alusel võib seda ettevõtet pidada auga Eesti kõige hinnatunaks ettevõtteks? See vanake oled sina, kallis raugastuv eesti rahvas.

2014. majandusaasta auditeeritud aruande järgi teenis Eleringi 130,8 miljoni eurose tulude mahu juures ärikasumit 50,8 miljonit eurot. Väga arvestatav tulemus ja kui meenutada kunagise majandusministri Juhan Partsi väljaöeldut, et mõistlikuks kasumiks on energiasektoris 10%, siis tahaks küsida, et mille eest saab palka Konkurentsiameti juhtkond? Ei taha ironiseerida aga hirmust oma ametikoha kaotamise ees on nad vist valmis kinnitama igasuguste turul monopoolset seisundit omavate ettevõtete esitatud hinnakalkulatsioonid. Eriti siis kui selle taga on poliitiline otsus panna maksma juba varem mainitud raugastuv eesti rahvas.

Eesti elektriaktsiis on oluliselt suurem kui Lätis ja Leedus. Miks? Miks peame meie, kes me ekspordime Lätti ja Leetu üüratus koguses oma elektrienergiat, maksma ise oma elektri tarbimise eest suuremat riigimaksu?

Eestis on aktsiisimäär nii era kui ärikliendile võrdselt 4,47€/MWh eest. Lätis on mõlemale tarbijarühmale 1,01 €/MWh ja Leedus on erakliendile samuti 1,01€/MWh ja ärikliendile koguni 0,52 €/MWh.

Võrdluseks võib tuua ka Iirimaa, kus ärikliendile kehtib aktsiisimäär 0,5€/MWh ja erakliendile 1 € tarbitud MWh eest. Erinevalt meie 20% lisest käibemaksumäärast on Iirimaal käibemaks elektrienergiale ainult 13%. Tuleb välja, et meie maksame omast taskust kinni lätlaste ja leedulaste odavama põlevkivielektri. Miks?!

TTÜ professor Arvi Hamburg ütles Eesti Klubi koosolekul selge sõnaga, et inimeste jaoks ei ole mingit tähtsust, milline on neile saadetava elektriarve struktuur. Nii kui nii tuleb see raha ära maksta ja pole oluline kas arvel on kajastatud odav elekter ja mõistetamatult suured ülekandetasud või vastupidi. Müts maha – liidetavate järjekorra ebaolulisusest on ta aru saanud. Sellest aga, et liidetavad ise on üles või alla blufitud suurused, seda tema pea ei võta.

Kunstlikult madalal hoitud elektri tootmishind ja tänane börsihind pärsib ausat konkurentsi ja blokeerib kellegi tahtel põlevkivielektrist odavamate tehnoloogiate turuletulekut. Ei ole võimalik konkureerida turgu valitseva isikuga, kes kunstlikult hoiab elektrihinna madalal, olles rakendanud oma vankri ette nii ministeeriumiametnikud, propagandameedia kui poliitikud, kellele pudeneb rahva raha arvelt meelehead. Kas see on pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus? Jah, aga liiga vähestele, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsima jäämine läbi aegade – vurled on võimul, teise põlve vurled! Rahvas aga lahkub ja vananeb…

Vaadates meie riigi väliskaubanduse negatiivset bilanssi, mis suurenes euro kasutuselevõtuga vastupidiselt poliitikute lubadustele ja küündis eelmisel aastal juba üle pooleteise miljardi euro, tekitab küsimuse, kas meie poliitikute ja ametnike hulgas on üleüldse keegi, kes riiklikul tasemel majandusest midagigi taipab? Kas neist keegi on ise rajanud tühjale kohale mingigi tootmisfirma, loonud vähemalt viiskümmend uut töökohta ja hakanud oma toodangut edukalt eksportima?

Volitatud soojustehnikainsener, Brown’i Ülikooli külalisteadlane/järeldoktor Alar Konist on oma uurimuses, mis käsitles põlevkiviõli tootmisel tekkiva uttegaasi kasutusvõimalusi, kirjutanud, et isegi poolkoksgaasi praeguse Eestis tootmise mahu juures oleks võimalik teenida kümnetesse miljonitesse USA dollaritesse ulatuvat tulu kui poolkoksgaasi saadusi müüa eraldi, selle asemel, et raisata gaasi kütusena elektrijaamas. Ja sellegi raiskamise maksame kinni meie, eesti rahvas.

Täna me teame, et põlevkivielekter on kordades kulukam kui me seda võiksime endale ette kujutada ja põlevkivist elektri tootmine on riiklikul tasemel kahjurlus. Jääb vaid küsida: kellele on see kasulik?

Siit ka järeldused:

põlevkivielektri ausa omahinna kehtestamisel…

1.…ei vaja ükski taastuvatest allikatest toodetud kWh mingit täiendavat „taastuvenergia tasu“,

2.…hakatakse linnadesse ja asulatesse rajama kohaliku kütuse baasil koostootmisjaamu, mis suudavad varustada elanikkonda nii soojuse kui elektriga, tagades sellega tegeliku energeetilise sõltumatuse

3.…toimub riigi sujuv üleminek loodushoidlikematele ja tõhusamatele energiatootmise viisidele, mis tõepoolest on pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mille nimel oleme loonud oma riigi.

Olge kindlad, Eesti ei ole „energeetiline konnatiik“, kus juba mõne tuulegeneraatori lisamisega lüüakse elektrisüsteem tasakaalust välja. Oleme ühtse suure energiasüsteemi osa, mis on ühendatud võimsate ülekandeliinide kaudu välisriikidega, kellel on meist oluliselt suurem energiadefitsiit.

Muide, Eesti Energia 2011. aasta puhaskasum oli 149 miljonit eurot. Samal ajal oli kodutarbijatele elektri müügikäive kõigest 52 miljonit eurot ehk napilt üle kolmandiku puhaskasumist….

Kelle puhaskasumist ja kelle arvelt?

Harry Raudvere