Autor: Jaak Uibu, D.Sc.
Tähelepanelik lugeja leidis kuu aega tagasi meedias googeldades artikli “Nõuanded teadusnõukojale”. Meretagused lugejad leidsid selle ka ajalehe Meie Maa paberväljaandes. Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald oli väga nõus nõuandeid avaldama, kuid tagasilükkamise musta töö tegi ära tema alluvuses askeldav Kristel Paris trafaretselt: “avaldamisplaanidesse siiski ei mahu“.
Jaak Uibu, meditsiinidoktor
Proloog.
On see nüüd saatus või midagi veel kõrgemat, aga Riigikogu dokumendiregistris on 8. novembrist ja teineteisest sõltumata kõrvuti kaks kannet – Riigikontrolli ülevaade „Koroonakriis viis õppetundi“ ja Jaak Uibu „Nõuanded teadusnõukojale“.
Riigikontroll rõhutab: „Info tuleks inimestele anda ametlike kanalite kaudu…“.
Jaak Uibu kirjutab: „Segadust vähendaks koroona riiklik teabeleht, mille koostamine aitaks teadlasi ja praktikuid leida ühist keelt ning arusaamist. Keda siis veel uskuda, kui omi eesti teadlasi“.
Kuivõrd arusaamatutel põhjustel ei julge toetada teabelehe koostamist Peaminister, siis keegi, peale ühe isiku Riigikogus, ei võta ideed omaks. Nii see segadus kestab – Peaminister ei julge ja riik ei julge seisukohta võtta.
Jaak Uibu, D.Sc
Riigikogu 13. koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultantPostimees kirjutas kolm aastat tagasi: „Millist bürokraatlikku kadalippu peab läbima, et riigiteenistujatele mõeldud ametikirjavahetuse heatava meelespead võetaks lõpuks vastu“
Nimelt koostasime koos ametiisikutega Riigikogust, Riigikantseleist, kõikidest ministeeriumidest ja Tartu Ülikoolist, lisaks palju asjahuvilisi, kaheleheküljelise Ametikirjavahetuse meelespea, mis on Toompea Haridusseminari algatus ametikirjavahetuse muutmiseks sisukamaks, hoolivamaks ja operatiivsemaks. Seejuures pakkus rõõmu ametnike kaasatulek selle tööga. Meelespea on leitav googeldamisel Eesti Klubi portaalis.
Jaak Uibu D.Sc., Ph.D. jaak.uibu@mail.ee Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant
Ametikirja mõistet Eesti seadusandlus ei kasuta ega sätesta. Ometi ametikirja kui kommunikatsioonivahendi ja riigijuhtimise hoova osatähtsus pole digiajastul sugugi vähenenud.
Ametikiri peegeldab poliitikute ja ametnike oskust (või saamatust) riigijuhtimise ükskõik millises valdkonnas. Nõuete paljususes (eeskirju vähemalt üle kümne) on oht unustada primaarne.
Autor: Ülo Vooglaid
Inimestel on kombeks oodata ja kannatada, loota ja uskuda, et oli mis oli, aga küllap läheb elu varsti jälle paremaks. Inimesed kannatavad, kui nad usuvad, et juhtkond on aus, arukas, töökas ja usaldusväärne. Inimesed sisendavad endale ja teistele, et elu, eriti igasugune üleminek, on väga keeruline ja ei taha tunnistada, et mõni üleminek võib osutuda altminekuks. Inimestel on mitte ainult unistused ja lootused, vaid ka mõõt ja piir. Kui katkeb usk ja usaldus, siis võib katkeda ka kannatus.
Praktika näitab, et ühiskonnas saab mingi aja väga paljusid petta. Teame ka seda, et petta ei saa kõiki kogu aeg.
Armas rahvas,
Johan Laidonärile on omistatud lause, mida ta olevat lausunud vene vägede sissemarsi ajal 1939:
„See, mis 20 aastaga suutsime ära teha, hoiab meid veel 100 aastat elus“.
Kas me täna saaksime midagi sellist väita? Arvan, et mitte.
Kallis rahvas, miks me oleme siia kogunenud?
Meil on mure oma riigi pärast. Meil on mure selle pärast, et meie riiki tahetakse valitseda ilma meilt, rahvalt, küsimata. Väike seltskond Euroopa riikide valitsuste esindajaid on loonud Euroopa Liidust eraldiseisva organisatsiooni Euroopa Stabiilsusmehhanismi, millel ei ole mingit seost Euroopa Liitu ja Eestit siduvate lepingutega.
Kallid sõbrad,
Oleme siin, et väljendada oma rahulolematust tänase poliitika vedajate suhtes. Elamisloaskandaal, Euroopa Stabiilsusmehhanismi ilma põhiseadusliku analüüsita heakskiitmine, ACTA lepinguga seonduv, põllumajandusministri otsesõnu valetamine riigikogule ja mitte ainult see, viitab selgelt praeguse valitsuse ebakompetentsusele.
Mati Väärtnõu
Täna tundub ketserlik olevat meenutada seda ülevat tunnet, mis valdas meid omariikluse taastamisel 90ndate alguses. Öölaulupeod, Balti kett- unustamatu õlatunne ja rahvuslik ühtsus. Tagasi saadud vabadus ja iseseisvus näis andvat rahvale uue elujõu. Paraku sellega kõik lõppes. Keegi ei osanud siis arvata, et juba 20 aastat hiljem peame tõdema: me ei ole osanud oma riiki valitseda ja oleme ise oma rahva hoopis hukule määranud. Selle asemel, et ehitada oma riiki üles, põgenesime kogu aeg mineviku varjude eest. Kogu meie teadlik riiklik poliitika toimus ainult ühel eesmärgil – kaugemale Venemaast. Selle sihi elluviimisel kadus kaine mõistus ja loogiline mõtlemine. Jäi ainult minevikuemotsioon. Selle tulemusena peame tõdema, et tänaseks on Venemaa eest kaitsmiseks ette võetud meetmed palju rängemate tagajärgedega kui ükskõik milline agressioon ida poolt seda saanuks või võinuks tekitada.
Autor: Valter Sääsk
Euroopa Liidu materjalidega tutvunud ja talumehe tarkust hindava inimesena ütlen kohe ära, et need ei ole võrdväärsed mõisted, nad ei ole isegi võrreldavad, veelgi enam, nad on sügavas vastuolus. Püüdes mingis vastuolus selgusele jõuda, peaksime mõlemale osapoolele andma võimaluse end argumenteerida.
Isegi vanad roomlased ütlesid: “Audietur et altera pars” – kuulake ära ka vastaspool!