Autor: Jaak Uibu, D.Sc.
Laenutasin aprillis 2022 kohalikust külaraamatukogust kirjastuse „Ilmamaa“ välja antud raamatu „Valgustuse dialektika“, kirjutatud Frankfurti koolkonna neomarksistlike filosoofide Max Horkheimeri ja Theodor W. Adorno poolt kolmekümnendate lõpul Saksamaal ja neljakümnendate algul USA-s. Muidugi olid fašistliku diktatuuri ajal olud filosofeerimiseks ahistavad. See jättis oma jälje nii materjali käsitlemisse kui ka keelekasutusse.
Tekstilõigud kompileeris ja mõttekorje teostas Jaak Uibu, jaak.uibu@mail.ee
Viis aastakümmet tagasi kohtasin Malle Saluperet üsna sageli, ikka siis, kui juhtusin kõndima koos oma unustamatu juhendaja Akivo Lenzneriga Tartu südalinnas. Malle Salupere töötas sel ajal ülikooli peahoones teadussektoris muusikamees Eugen Kaitsa juures, millega seletub vastastikune huvitatus minu juhendajaga. Mäletan Mallet särava naisterahvana, kes sütitas jutuajamistes vastastikku rõõmsa meeleolu, hoolimata raskest okupatsioonirežiimist meie ümber, peal ja all. Seda ei saa mitte meenutamata jätta, kui minu kätte juhtus Malle Salupere tõlgitud toekas raamat „Kirjad Karlova mõisast“, Ilmamaa, 664 lk, 2019. Salupere ütleb, et Bulgarin oli esimene kutseline ajakirjanik ja kirjanik Venemaal, nii nagu Jannsen eestlastel.
Autor: Jaak Uibu, D.Sc.
Tähelepanelik lugeja leidis kuu aega tagasi meedias googeldades artikli “Nõuanded teadusnõukojale”. Meretagused lugejad leidsid selle ka ajalehe Meie Maa paberväljaandes. Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald oli väga nõus nõuandeid avaldama, kuid tagasilükkamise musta töö tegi ära tema alluvuses askeldav Kristel Paris trafaretselt: “avaldamisplaanidesse siiski ei mahu“.
Jaak Uibu, meditsiinidoktor
Proloog.
On see nüüd saatus või midagi veel kõrgemat, aga Riigikogu dokumendiregistris on 8. novembrist ja teineteisest sõltumata kõrvuti kaks kannet – Riigikontrolli ülevaade „Koroonakriis viis õppetundi“ ja Jaak Uibu „Nõuanded teadusnõukojale“.
Riigikontroll rõhutab: „Info tuleks inimestele anda ametlike kanalite kaudu…“.
Jaak Uibu kirjutab: „Segadust vähendaks koroona riiklik teabeleht, mille koostamine aitaks teadlasi ja praktikuid leida ühist keelt ning arusaamist. Keda siis veel uskuda, kui omi eesti teadlasi“.
Kuivõrd arusaamatutel põhjustel ei julge toetada teabelehe koostamist Peaminister, siis keegi, peale ühe isiku Riigikogus, ei võta ideed omaks. Nii see segadus kestab – Peaminister ei julge ja riik ei julge seisukohta võtta.
Jaak Uibu, D.Sc
Riigikogu 13. koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultantPostimees kirjutas kolm aastat tagasi: „Millist bürokraatlikku kadalippu peab läbima, et riigiteenistujatele mõeldud ametikirjavahetuse heatava meelespead võetaks lõpuks vastu“
Nimelt koostasime koos ametiisikutega Riigikogust, Riigikantseleist, kõikidest ministeeriumidest ja Tartu Ülikoolist, lisaks palju asjahuvilisi, kaheleheküljelise Ametikirjavahetuse meelespea, mis on Toompea Haridusseminari algatus ametikirjavahetuse muutmiseks sisukamaks, hoolivamaks ja operatiivsemaks. Seejuures pakkus rõõmu ametnike kaasatulek selle tööga. Meelespea on leitav googeldamisel Eesti Klubi portaalis.
Jaak Uibu D.Sc., Ph.D. jaak.uibu@mail.ee Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant
Ametikirja mõistet Eesti seadusandlus ei kasuta ega sätesta. Ometi ametikirja kui kommunikatsioonivahendi ja riigijuhtimise hoova osatähtsus pole digiajastul sugugi vähenenud.
Ametikiri peegeldab poliitikute ja ametnike oskust (või saamatust) riigijuhtimise ükskõik millises valdkonnas. Nõuete paljususes (eeskirju vähemalt üle kümne) on oht unustada primaarne.
Kolmas kiri
Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar
Lugesin Oxfordi teadlaste uuringute viimastest tulemustest, et aju prefrontaalses osas, näo poolt vaadates kulmude taga, asuvad väikesed ümmargused moodustised, milliste funktsioon seostub südametunnistusega – võimega vahet teha hea ja halva vahel. Ilmselt on sel avastusel suur tulevik – osutub võimalikuks ammu enne valimisi kindlaks teha südametunnistuse olemasolu ja seega ennetada vääritute sattumine esinduskogusse. Seni, kuni avanevad sellised perspektiivid peame läbi ajama südametunnistuse uurimisel käepäraste vahenditega – märgukirjade saatmisega.
Teine kiri
Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar
Oleme saanud Riigikogu liikmeilt vastuskirju, mis meie tuju ja enesetunnet oluliselt tõstavad. Ühtlasi ka ajendavad dialooge jätkama nendega, kes oma küünalt vaka all hoiavad. Või ei tihka vastata, sest ei tea ju, kuhu on ämber valmis seatud. Mittevastajad moodustavad Riigikogu absoluutse enamuse.
Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar
Ettekanne „Rahvastikukriisi kujunemine Eestis, selle tunnustamine ja meetmed kriisist ülesaamiseks“ (avaldatud netilehes EWR ja Eesti Iseseisvuspartei netiportaalis) leidis mõistva vastuvõtu Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis Tartu Ülikooli aastapäeva aktusel 2. dets.2014.
Jaak Uibu, D.Sc., Ph.D., Toompea Haridusseminar
Ettekanne Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis Tartu Ülikooli aastapäeva aktusel 2.12.2014.
Austatud eestlased Rootsis! Tänan Taevast ja Teid, et võin täna seista Teie ees ettekandega!
Minu seisukoha Tartu Ülikooli osast Eesti ajaloos on aidanud formuleerida Walter Rand, kes 35 aasta tagasi Tartu Ülikooli aastapäeval NY Eesti Majas ütles:
„Kui Eestimaa pinnale, saatuse tahtel, poleks rajatud ühtegi ülikooli kuni käesoleva sajandini, siis poleks meil eesti kultuuri sellel tasemel nagu nüüd, poleks me võimelised olnud rajama Eesti Vabariiki.“